4/11/15

Tee tervislikuma Minani | Südamelt ära

Mul keerleb seoses kaalulangetamisega peas nii palju mõtteid. Ma olen tänaseks kaotanud 18,5 kg. Treeningkoormus on korralik ja toitumist jälgin samuti. Sellega seoses on mind häirima hakanud nii mõnedki asjad. 

Alustan endast, ma olen jõhker laiskvorst! Laiskvorst selles mõttes, et ma viimasel ajal eranditult iga kord kui trenn on, siis ma ei viitsi sinna minna, olen väsinud ja noh...lihtsalt ei viitsi, ei jõua. Hea on muidugi see, et ma iga kord ikkagi lähen. Puudun vaid siis, kui tõesti midagi tähtsat ette tuleb, kuid siis piinlen ka õhtu otsa süümekates. Trennis ja peale seda tunnen ennast lihtsalt suurepäraselt! Ma naudin seda, mida teen ja see ongi see, mis hoiab mind alla andmast. Huvitav minu puhul on see, et kui ma olen oma peas välja mõelnud, et vot, see päev teen ma seda ja seda trenni (lisaks taipoksile, mis on kolm korda nädalas), siis ma lihtsalt pean selle ära tegema. Muidu miski närib päev otsa hinge, tunnen, et midagi on tegemata ja see häirib mind niivõrd, et ma lihtsalt ei saa rahulikult olla. 

Teine asi on muidugi see, et ma ei taha üksinda trenni teha, näiteks jalutama/jooksma või jõusaali minna. Viimast ma kindlasti üksinda ei teeks, jalutamisega on nii, et näiteks eile ma tüütasin vähemalt kuute inimest, et keegi neist minuga jalutama tuleks, lõpuks andsin alla ja läksin üksinda. Kurat, nii hea oli jalutada üksinda, aga enne pidin ikka paar tundi raiskama sellele, et leida inimene, kes minuga jalutama tuleks :D 

Kolmandaks tahan ma rääkida toitumis-ja treeningkavadest. Ei teagi kohe, kuidas seda sõnadesse panna, et ma kellelegi liiga ei teeks. Olen ka mina proovinud aegade jooksul erinevaid ja ma ei väidagi, et ükski neist ei toimi - toimivad küll ja kuidas veel! Asi on lihtsalt selles, et ma ei kannata oma toidulaua ja valikute piiramist ning poes/retseptides näpuga järje ajamist, isegi kui retsepte on ette antud pea sada. Mul ei ole seda aega ja mulle ei meeldigi tegelikult süüa teha. Ma jälgin kõrvalt ühes grupis inimesi, kus ma tihti satun jälle lugema väidet, et kui kava 100% ei jälgi, siis kaalust alla ei võta ja ühesõnaga kõik on selles samuses. Kohati jääb mulje, et inimestele on ajupesu tehtud. Eks ma saan aru, et ehk on väike võimalus, et sellega üritatakse hoida nõrgema iseloomuga inimesi libedale teele sattumast, aga no kuulge! Üks lisa puu- või juurvili või midagi muud lahjat ei tapa kedagi. Samuti ei tee kedagi paksuks kavaväliselt mõne muu tervisliku toidu söömine. Kõige rohkem häiris mind see, kui mulle öeldi, et ei ole soovitatav kavasid ja Nutridatat kombineerida ning kohupiimatorud, mille ma endaga mõnikord kiiruga söömiseks kaasa kraban ei kõlba kuskile.

Ma olen pea kõik oma 18,5 kg rasva kaotanud iseseisvalt! Suuremas osas tänu kaloraaži piiramisele ja toidulaua kriitilise pilguga ülevaatamisele. Ma jälgin, et ma saaksin piisavalt valku, et hoida/kasvatada lihaseid ja üritan vältida tühje süsivesikuid, söön kõrvale võimalikult palju värsket ning alkoholi ei tarbi enam peaaegu üldse. Luban endale aeg-ajal šokolaadi või koogitüki, mille üritan kaloraaži ära mahutada või kui ei mahu, siis söön ikka ja patja sellepärast ei nuta.

Ma ei teagi kuhu ma selle postitusega täpselt jõuda tahtsin, sest ma ei ole tavaliselt niisama postitustes jutustaja tüüpi inimene, aga tundsin, et need teemad on mind juba väga pikka aega vaevanud ning ma lihtsalt pidin need endast välja saama!

13 comments:

  1. Replies
    1. Nii on ja mõnda asja olen ma nii kaua juba enda sees hoidnud, et ma lihtsalt enam ei suutnud :D

      Delete
  2. Replies
    1. Meeldiv, et on inimesi, kes minuga nõustuvad :)

      Delete
  3. Väga terve suhtumine! Jätka samas vaimus, oled olnud väga tubli! Liigagi tihti näeb, et inimesed, kes on end kätte võtnud ja kaalu kaotanud, muutuvad natuke totakaks oma dieetitamisega. Eriti tobe on, kui nad hakkavad kõiki, kes nendest erinevalt toituvad, hukka mõistma. Jube tihti ei suudetagi enam muust kui kaalust rääkida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Mõtlen täpselt sama. Lisaks tahaks ma täitsa näha inimest, kes elu lõpuni ühtede ja samade retseptide järgi toitub. Elama peab ka vahel :D

      Delete
  4. Väga õige jutt! Eriti see toitumisekoht... Inimestega, kes ennast liigselt piiravad juhtub lõpuks selline asi, et kui see kaalunumber, mida sooviti saavutada on käes, hakatakse edasi toituma nn. tavaliselt ja kaal hakkab järjest tõusma uuesti. Toiduga piiramine ei vii lõppkokkuvõttes kuhugile. Kõike tuleb teha mõistuse piires.. Kui ikka vahepeal tekib magusa kohupiima või koogitüki isu, siis tuleb seda süüa ja endale lubada... Väga terve suhtumine on sul tõesti! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täpselt nii ongi! Et isusid ei tekiks, tuleb neile aeg-ajalt järele anda :)

      Delete
  5. Jaaa, mina olen ka kõik oma 12 maharaputatud kilo enda tarkusega kaotanud samal ajal kummikomme söönud ja mitte iialgi nälginud. Tahaks lausa rusikaga vastu rinda taguda ja öelda: watch this! :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, nii ongi! Kõike tuleb mõistusega võtta :D Ma olen kõvasti alla võtnud ja suutnud samal ajal ka veidi lihast kasvatada, aga ei ole hulluks selle pideva jälgimisega läinud. Kui ikka midagi tahan siis söön, seetõttu pole tekkinud ka olukorda, et tahaks terve külmkapi tühjaks süüa :D

      Delete
  6. Mina olen ka toituniskava jälginud ja ütlen ausalt, et pigem vähendas see lõpuks igasugust motivatsiooni mis alustades oli. Nimelt alguses kaal langes kiiresti ja peobleemideta, siis aga hakkas see ühe puuga löödud toidulaud nii vastu, et tõesti mõtlesin iga kord süües, et lihtsalt ei lähe alla või tuleb kohe üles tagasi. Vaimselt hakkas vastu see kõik lihtsalt. Teine asi oli see, et alguses oli väga energiline olla, kõik oli tore jne, kuni ühel hetkel jäi kaal seisma. Sai siisbtoitumiskava koostajaga räägitud, muudatusi tehtud ja langes veel.. Lõpuks mitmel korral kui muudatusi oli tehtud, siis enesetunne muutus jube niruks - tekkis väsimus, toit käis vastu, kuid surusin ikka sisse ja muud sellist. Alguses ei saanud arugi mis värk on, kuid ühel hetkel mõtlesin saata oma menüü kava koostajale, kes selle heaks kiitis, ning kuskil nädala jooksul proovisin võimalikult täpse kalorsuse arvutada iga päev. Tulemus? Esialgsest 1200kcal päevas kavast oli sujuvalt saanud 400-500kcal sisaldav toitumiskava. Sinna veel trenni ka juurde teha ja.. Ei imesta, et tunne oli nagu keemiaravi saaval vähihaigel. Kui kava koostajaga rääkisin, siis teda ei paistnud see üldse häirivat, et kui me lõpuks pidevalt vähendame kalorsust, siis ma jäängi päevadläbi kapselehti närima 100kcal jagu päevas. Iseseisvalt kalorite jälgimine andis palju asjalikumaid tulemusi, isegi kui ma varem kaotatud kaalu osaliselt tagasi võtsin.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh, see on ikka päris hull :/ Mina alustasin alla võtmist 1800 kcal päevas, nüüd olen seda vähendanud umbes 1600 kcal päevas kuna BAV on väiksem. Kaal langeb küll aeglaselt hetkel, aga järjepidevalt - nii langetades peaks tulemus ka püsiv olema.

      Delete
  7. Olen selle toitumis- ja treeningkavade koha pealt sinuga absoluutselt ühte meelt. Oma elu jooksul olen ma tellinud kaks korda toitumiskava, esimene kord oli nii ammu, et hästi ei mäletagi, krooni ajal 500 krooni ehk sellel ajal räme raha ja selle toitumiskava pikkus oli miskit pool A4 lehte, nii et kõige üldisem jutt üldse. See selleks. Kuid teine kord andis mulle korralikult labidaga pähe, et see kavade värk on kõik täielik jama. Mis siis, et ma muidugi olen eelnevalt juba täiesti oma tegutsemisega kaalu langetanud ja vormi kõvasti muutnud, aga siis oli ilgelt ahvatlev pakkumine ühel feissi lehel, et 20 euri toitumis JA treeningkava. Mõtlesin, et ok, proovib, vaatab. Sain siis kätte kava ja treener muidugi ise oli väga tore ja sõbralik ja abivalmis. Olles siis ma ise kava üle vaadanud, küsisin üle ühe joogi kohta, et kas seda ei või ka juua ja sain sellise vastuse- "Ei või! Kui sööd midagi muud või rohkem kui kavas öeldud siis sa petad ainult ennast sellega ja ei võta never kaalust alla". Proovides ära ka esimese päeva siis praktikas ja no mul olid juba poole päeva pealt närvid läbi ja ema ütles ka, et misasja sa jampsid, lõpeta ära see jama :D Esiteks, nälg oli meeletu ja ei suutnud lihtsalt iga päev kaks korda päevas endale liha sisse ajada ja seda veel lõuna ja õhtusöögi korrad. No ei ! Ma ei imesta et muutumised seal nii kiired tulema olid, liiga kiiresti kadusid seal kilod kes oli tagasisidet andnud ja ma üldse ei imestaks et see tuli madalast kaloraažist. Sinna paika ma selle jätsin, olen suutnud siiski kaalu langetada süües vahepeal ka isegi jäätist ja midagi mis ajaks treenerid pöördesse :D Nii et mina jään ka siiski omaloomingu juurde ja see aitab. Ei maksa sellega üle mõelda ja hulluks minna, toitumiskavad on üks paras ajupesu ja loosung, et kui sööd midagi muud , kasvõi ühe õuna rohkem siis ei tule tulemusi ja petad ennast. Absurd eks :)

    ReplyDelete