6/18/16

Veidi juttu

Hei kallid lugejad!

Ilmselt olete märganud, et olen pea kuu aega blogist eemal olnud. Isegi praegu kirjutades neid ridu siin, on veidi raske sõnu ritta seada, ilma et mõte sassi ei läheks. Selle kuu aja jooksul on põhimõtteliselt ühele poole saadud esimese aastaga ülikoolis, ühe eksami tulemus on veel teadmata, aga selle sooritamises ma ei kahtle. Viimased kuud on rasked olnud ja mingil hetkel kahtlesin kas olen võimeline sooritama kõik need kaheksa eksamit/arvestust + lisaks kodused tööd. Õpitud sai läbi valu ja pisarate, jalad seina peal, sest selg teeb jätkuvalt valu. Vastavad uuringud on tehtud ning räägitud on nii neuroloogi kui ka taastusraviarstiga. Hetkel on seis selline, et ilmselt operatsioonist ma ei pääse. Siiski õnnestub seda ehk edasi lükata. Otsustasin, et ma ei lähe enne noa alla kui olen proovinud füsioteraapiat, sest süvalihaseid treenides on väikene lootus, et vähemalt mingiks ajaks valu kaob ning kui suudan treenimisel järjepidev olla, siis ehk isegi aastateks. Arsti sõnul luud sellega siiski tagasi paika ei saa ja lahendus on ilmselt ajutine. Eks näis.

Positiivse noodiga jätkates, meie perre on lisandunud uus liige! Väike triibuline pagulane Ukrainast, nagu me naljatades armastame öelda. Pikalt oleme unistanud koerast, eriti pärast seda kui aasta aega tagasi peatus meie juures kääbus bullterjer, kes kahjuks meie seast oma haiguse tõttu lahkus. Elukaaslane on alati tahtnud kas bullterjerit või amstaffi, mina olin pärast plusside ja miinuste kaalumist nõus, et võtame amstafi kutsika. Määravaks sai tõu iseloom ja olgem ausad, mulle meeldib amstaffide välimus veidi rohkem.

Miks kutsikas Ukrainast? Soovisime kutsikat eelistatult võtta suve alguses. Esialgu ootasime ühe Eesti kasvataja pesakonda, kuid kuna sealt jäid kahjuks kutsikad tulemata, siis kaalusime muid alternatiive. Tuttava soovitusel sai ühendust võetud ühe väga toreda Ukraina kasvatajaga, kellel parasjagu oli pesakond saadaval ja meile sobiv kutsikas olemas. Kartus, et välismaalt kutsika võtmine ja kogu paberimajandus on väga keeruline, oli asjata. Tänaseks on amstafipoiss Rider (Ghost Rider) olnud meiega pea kolm nädalat. Poiss kasvab nii mis mühiseb, tulles oli kutsika nägu, nüüd on juba koera nägu! Tegemist on pugejast aktivistiga, kelle tempude üle ei tea kas nutta või naerda. Talle meeldib päeval kaisus/süles magada, nii lähedal kui võimalik. Ärkveloleku ajal närib kõike, mis võimalik ja vihm talle ei meeldi. Rideri arvates võid vihmaga ise välja minna kui tahad. Kui mingi ime läbi ta välja saad, siis teeb kähku hädad ära ja jookseb tuppa tagasi :D Tal on valge krae peal mõlemal pool üks triibuline ilutäpike, seega igati kompu poiss!


































Kellel amstaff Rideri tegemiste vastu rohkem huvi, saab teda jälgida Instagramis @amstaff_rider 

6 comments:

  1. Niiii armas on teie uus pereliige :)
    Muide, meie kutsuma ka oma Rikit naljaga pagulaseks, sest tema on toodud Soomest :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Armsake on ta tõesti, isegi siis kui kõik võimalikud asjad pidevalt hambus on :D

      Delete
  2. Tere,mul on ka soov võtta just Ukrainast koer.Kas see on väga keeruline? Kui vana teie kutsikas oli? Mulle väidetakse,et alla 8 kuu ei saa kutsikat välja tuua.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei olnud keeruline. Kasvatajaga suhtlesime meilitsi ja olenemata keelebarjäärist saime hästi hakkama. Meie oma on hetkel 3 kuud ja veidi peale ning tuli ta meile 2,5 kuusena. Kutsikas on 8 kuusena juba täismõõtu koer, imelik, et seda väidetakse, ehk mõeldi ikka nädalat?

      Delete
  3. Sa postitad nii harva.. Võiksid natuke vaeva näha ja pühenduda blogile.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Blogi on mu hobi mitte kohustus ning ma ei leia, et ma peaksin oma terviseprobleemidega tegelemise vahel ja suure tõenäosusega eesootava operatsiooni eel kirjutamisele mõtlema. Teen seda kui valmis olen!

      Delete